Räpina Noortekeskuses praktikat teostav noormees Kaido käis juulikuus noortevahetuses Hispaanias. Loe lähemalt, mida ta seal tegi ja mida kõike põnevat teada sai!
Kuidas noortevahetus algas?
Sõitsime Hispaaniasse, külla nimega Santibáñez-Zarzaguda, kus toimus Erasmus+ projekt Green Soslutions. Reis lennukiga kulges Tallinnast Saksamaale ja sealt edasi Hispaaniasse. Kohale jõudes tegime koroona kiirtesti ja seejärel sõime kohalikus söögikohas, olime väga näljased.
Green Soslutions projekti teemaks oli toituda säästlikult. See tähendab üleüldiselt ökotoidu tegemist ja söömist. Projekti põhieesmärgiks oli tutvustada õpilastele süvitsi taastuvenergia võimalusi tänapäeva ühiskonnas ja seda läbi mitmete erinevate innovaatiliste meetmete. Projekti kaudu sooviti luua ühine vastutustunne meie planeedi eest ning tugevdada keskonnasõbralikku käitumist. Kõike seda tehakse läbi loovülesannete nii energeetiliselt kui ka looduskaitsealal. Projekt panustab võimalusse suurendada erinevatest haridussüsteemidest ja kultuuriruumist pärit noorte loovust ja võistluslikkust.
Oma päeva alustasime kell 8.30 hommikul. Algul tutvusime omavahel, kus mängisime eri tutvumismänge, näiteks pandi meid kahte viirgu rivvi ja eesoleva inimesega tutvuma ning siis inimene vahetus, kui kell tirises. Peale selle selgitati, kuidas liikuda koroonat arvestades. Maskid pidid ees olema isegi väljas jalutades. Teisel päeval istusime klassiruumis, tegime hommikuvõimlemist. Arutasime läbi päevased tegevused – mängisime erinevaid mänge ning tegime erinevaid powerpointe säästlikul toitumisel. Päevased tegevused kestsid hommikust kell poole üheksast kella kuueni õhtul. Kui olime gruppidesse jagatud, toimus nimede ära arvamine, mille käigus pidime leidma endale paarilise. Alati oli keegi üksik, kes pidi paarilise välja vahetama.
Toitu valmistasime nii, et erinevad kultuurid tegid oma rahvustoitu. Olime erinevatest kohtadest: Bulgaariast, Prantsusmaalt, Hispaaniast, Eestist. Meid jagati erinevatesse rühmadesse, et kõik rahvused oleksid läbisegi. Nii saime üksteise roogasid valmistada. Kolmandat päeva alustasime mõnusa hommikuvõimlemisega, tegime soojaks pea, õlad, põlved ning tegime ka varbatantsu. Järgnes aeda minek, kus tutvusime aia ökoeluga. Üks farmer tutvustas sealset ökoelu, kus huviga vaatasime ökoaeda ja -kanalat. Kanalas olid musta värvi erilist tõugu kanad. Need kanad munevad küll vähem, aga elavad kauem ja on toitvamad, kui tavalised kanad. Lisaks korraldasime mängu, kus tuli panna ka erinevate situatsioonidega pildid õigesse kohta. Näiteks eritõugu loomad, kus nad elavad ja mis saadusi neilt saab.
Viienda päeva hommikut alustas Eesti hommikuvõimlemisega. Soojenduseks oli pallimäng. Palli visates tuli öelda nimi, kellele viskad. Nimede meelde jätmine oli küllaltki raske. Treenimise mõttes tegime neid mänge palju. Eesti riiki esindades valmistasime ette Powerpointi, kus tutvustasime Eestimaad ning valisime ka mõne huvitava fakti kodumaa kohta. Jagasime oma kodumaalt toodud maiustusi ja snäkke. Järgmisel päeval matkasime külas nimega Santibanez, kus matkasime umbes 9 tundi. Temperatuur oli 40 kraadi, sammuda tuli 20 kilomeetrit. Teel nägime mägesid, tutvusime koobastega, üheks koopaks oli Cuevas de Coculina, milles me käisime ning mäe nimi on kohaliku küla järgi Santibáñez-Zarzaguda. Kohalike jutu järgi elasid seal kunagi koopaelanikud. Õhtuks olime väga väsinud, kui jõudsime ööbimiskohta.
Viimastel päevadel võtsime kokku, mida olime õppinud. Näiteks, pidime välja valima oma hirmud. Minu hirm oli rääkida inglise keeles, sest see pole minu jaoks kerge. Lisaks püüdsime kokku võtta, mida olime õppinud nendel päevadel. Mina õppisin, kuidas olla rohkem avatud ja kuidas suhelda inimestega suures grupis, samuti kuidas gruppi juhtida. Arutasime ka, mis meeldis ja mis ei meeldinud. Eestlased olid arvamistes tagasihoidlikud. Grupijuht ütles, et teised riigid olid paljuski rahulolematud ja andsid kriitilist tagasisidet. Lisaks, tutvustasid eestlased soojenduseks kaerajaani. See tegi palju nalja ning tantsu seletamine ja õpetamine oli väga lõbus. Lisaks mängisime sipelga mängu. Me pidime kõik toolidel istuma ja üks tool oli vaba. Meil oli üks sipelgas, kes oli püsti ja kõndis tibu sammul, et jõuda toolini. See polnudki nii kerge kui paistis. Üllatuseks oli sipelgal kergem saada toolile, kui teistel joosta toolilt toolile.
Lisaks pidime selgitama, kuidas olen tundnud end noortevahetusel olles, samuti mida uut õppinud. Mina olen muutunud julgemaks inglise keele rääkimisel, lisaks erinevate rahvuste iseloomujooni ja kuidas näeb välja vegan elu. Meile tutvustati veel, kuidas elada säästlikumalt, kuidas prügi sorteerida. Mida teha toiduga, mis jääb üle. Soovitati osta pakendamata asju. Tuleb eelistada lahtiseid juurvilju. Soovitati süüa taimetoitu rohkem, vähem loomset toitu. Olen leidnud endale palju alternatiive, et süüa rohkem taimset toitu, näiteks on olemas vegan pihvid, mis on peaaegu sama maitsega nagu loomaliha.
Ühel õhtul oli meelistegevuseks jooga tunni andmine. Sain iseseisvalt viia joogatundi läbi, see oli põnev kogemus. Hirm oli suur, aga sain tagasisideks, et “Oota, mitu aastat sa oled jooga õpetaja olnud?” ja neile meeldis. Viimase päeva õhtul toimus pidu, kus me tantsisime Hipaania tantse ning lõpuks igaüks tantsis omasoodu. Hispaanlased tutvustasid enda kultuuri ja tegid Kahooti mängu, mis pakkus väga suurt pinget kõigile. Meile pakuti väga huvitavaid toite nende poolt. Mõned olid sellised mida pole näinudki ja maitse poolest väga huvitavad. Näiteks erinevad juustud ja nisutooted. Viimasel päeval me hakkasime tagasi tulema. Tegime endale tee peale võileivad, et oleks kõht täis teel olles. Tagasisõidud olid üsna pikad, aga põnevad, sest lennukiga igapäevaselt ei lenda.
Minu arvates on erinevatest rahvustest noorte vaheline kontakt väga suure väärtusega, väga positiivne.
Noored tulevad erinevatest maadest, ning nad toovad kaasa oma mõttemaailma.
Erinevate inimeste – nii noorte kui vanemate mõttelaad on erinev. Nii rikastavad nad koosolles
üksteist kui ka kogu kollektiivi. Nii on iga maa elulaad erinev, kus noored suhtlevad oma maa ja õppeasutuse traditsioone järgides. Erinevad hoiakud antakse edasi märkamatult ning noored saavad innustust teiste maade tegevustest ja kombeid järgides. Saavad mõtteid ja ideid, millised on traditsioonid üle terve Euroopa. Üksteise saavutustest kuuldes, mõtlevad kaaslased, kuidas ise selline tegus olla. Vahel mõtleb noor inimene, kui temal on nii head saavutused, siis mina püüan ka.
See noor, kellel on tahtejõudu, püüab, pingutab ja jõuab peagi soovitud tulemusteni. Nii on minu arvates vahetu kontakt noorte vahel asendamatu!
