Hetkeseisuga olen koolist eemal olnud kuu aega. Kui mõelda nüüd tagasi, siis tundub see aeg palju-palju pikem kui kuu. Alguses oli kõik nii uus ja ma olin väga elevil, aga nüüd, pika aja peale, olen ma sellega täiesti ära harjunud. Kindlasti on ka neid, kes ei ole ära harjunud või lihtsalt ei taha seda. Minu arvates on koduõpe väga hea võimalus näha, kuidas toimub õppimine kodus ja kas seda võiks toimuda ka kunagi veel.
Kui endast rääkida, siis mulle sobib distantsõpe, aga eks mõlemal õppevormil on oma plussid ja miinused. Alustades plussidest, on kindlasti vähem sahkerdamist ja kiirustamist hommikul. Kuna ma elan koolist kaugemal, siis kooli jõudmine nõuab iga hommik üksjagu aega. Praegu saan kauem magada ja rahulikult hommikust süüa. Kõik õpetajad ei pane tunnitöid kell kaheksa hommikul üles. Veel üheks plussiks on ka erinevate ülesannete hulk – koolitunnis on tavaliselt õpikus peatüki üle arutamine, sellele järgnevad ülesanded, mis enamjaolt on kirjalikud. Nüüd, kaugõppel, annavad õpetajad rohkem arvutiga seotud ülesandeid, näiteks jalutuskäik looduses, pildistamine ja sellest lühireferaadi koostamine, videote vaatamine ning info otsimine internetist, millele järgneb kokkuvõtte tegemine. Tavalistes koolitundides me enamasti selliseid ülesandeid ei tee. Mulle see meeldib, on tore vaheldus. Veel meeldib mulle see, et vaba aega on palju – olen hakanud vaatama erinevaid uusi sarju ning filme ja mõne huvitava raamatu olen avastanud, veedan rohkem aega värskes õhus ja oma lemmikloomale saan rohkem tähelepanu pühendada.
Miinustest rääkides, on kindlasti üks see, et keerulisemates ainetes ei pruugi peatükk nii selgeks saada, kuna kogu materjal tuleb ise läbi võtta. Koos õpetajaga koolis on lihtsam, sest vajadusel õpetaja seletab paremini lahti. Hetkel sõltub selgeks saamine ainult iseendast, vahel võivad ka sõbrad aidata või vanemad. Õpetajad püüavad ka toetada – lisavad tunnitöö juurde juhendeid, näiteid jne. Veel üks miinus minu puhul on see, et ei näe sõpru, kellega sai koolis aega veedetud. Hetkel on pea ainuke viis suhtlemiseks helistamine või kirjutamine.
Üldjuhul, nagu asjadega ikka, on distantsõppel omad plussid ja miinused, täpselt nii on ka koolis käimisel. See, kumb sobib inimesele paremini, on tema enda otsustada. Nagu on ka ütlus: ,,Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi.’’
Kokkuvõtteks võin öelda, et mina saan kodus õppimisega hakkama ja elu pole nii keeruline, nagu mõned õpilased kurdavad. Ilmselt on asi lihtsalt selles, et kõik pole sellise õppekoormusega harjunud – kõik võtab aega. Nüüd on vaheaeg ja nii õpilased, õpetajad, kui ka lapsevanemad, saavad õppimisest puhata. Loodan, et uuel õppeaastal on kõik jälle enam-vähem endine ja õpilased saavad jätkata õppimist koolis koos õpetajatega.
Kevin Vissel,
Viluste Põhikooli Õpilasesinduse esindaja
