Inimene loob oma elu jooksul palju. Mõni asi tekitab elevust, mõni kurvastab või vihastab. Kuid kõige nauditavam on ikkagi loomisega kaasnev rõõm ja rahulolu. Minagi olen oma lühikese elu jooksul tundnud uhkust loominguliste saavutuste üle.
Kõige eredamalt on mul meeles kui veel päris väiksena maalisin võistlustööna pildi jääkuningriigist. Selle joonistmise ajal hakkas mu fantaasia vohama, mõtteisse tuli palju erinevaid tegelaskujusid, kes seostusid talvise külma ja jääga. Mulle meeldis väga seda pilti luua, kuna väljendasin selle käigus iseennast. Ja kui sain selle joonistusega veel auhinnalise koha, siis olin ülimalt rahulolev ja õnnelik.
“ Iga looja kirjutab enda lugu ja iga lugu on tema enda nägu“ (Henry Ellis).
Eriti olen saanud oma loomingulisust ja sisemaailma väljendada läbi näitlemise ja juttude kirjutamise. Kindlasti on mind õnnelikuks teinud ning loomingulist rõõmu pakkunud paljude lugude ja luuletuste kirjutamine.
Minu enesetunnetust on mõjutanud suures osas ka muusika. Instrument, mille kaudu heliloomingut rohkem tajuma hakkasin on saksofon. Mul on nüüd tagantjärgi mõeldes veidi kahju kuna ei jõudnud oma saksofoniõpingutega nii kaugele, et oleksin saanud tunda loomerõõmu muusika tegemisest. Mis siiski ei tähenda, et ma seda tulevikus ei võiks kogeda.
Kuid minu kõige suurem armastus on hetkel tants. Tantsimisega alustasin juba 4-aastaselt ja tegelen sellega praeguseni. Olen harrastanud erinevaid tantsustiile: showtantsu, võistlustantsu, rahvatantsu, võimlemist. Praegu olen jõudnud oma tantsuteekonnal tänavatantsuni. Selle stiili juures paelub mind enim kaasaaegne muusika, energia ja vaba liikumine. Kogu energia, mis sellest stiilist tuleneb tekitab tohutult palju positiivseid tundeid. Kuna mulle endale niiväga hiphop meeldib, olen loonud ka erinevaid koreograafiaid ja kavasid. Üks põhjusi, miks ma üldse tantse loon, on tahe näidata ka teistele liikumise ilu ja võimalusi.
Pealtnäha on kavade loomine lihtne, kuid selle jaoks on vaja palju enamat. Loovust, rütmitaju, visuaalset pilti, teadmisi jpm. Loomisprotsess teebki kõige rohkem rõõmu. Kui tuleb idee ja see näeb kavas meeldejääv, täiuslik ja efektne välja, olen õnnelik, et selle peale tulin. See on nagu kirss tordil. Kindlasti tekitab rahulolu ka positiivne tagasiside pealtvaatajate ja tantsijate enda poolt.
Alati pole kõik ka rõõmus ja tore. Et asjad saaksid õnnestuda, tuleb kahtluste ja hirmudega silmitsi seista. Lõppudelõpuks jõuad ikkagi läbi raskute soovitud tulemusteni. Ja see ongi see, mis paneb tahtma sind teha asju üha uuesti ja uuesti. Kunagi pole tantsu valmimise taga ainult ühe inimese looming, see on alati koostöö tantsijatega. Mõnikord tulevad need kõige paremad mõtted just rühma vaatepildist. Kui ma näen naeratusi tantsijate nägudel ja sära nende silmades tekitab see vau-efekti, et olen midagi hästi teinud. See on nagu adrenaliinisõltuvus, alati tahad uuesti ja uuesti seda tunnetada. Just nii sünnivadki erinevad kavad. Samuti mõjutab tantsu iseloomu ka meloodia valik. Kui valida äge ja meeldejääv muusika, siis muutub kohe ka tantsu energeetika.
Hetkel piirduvad minu loodud tantsud koduvallas esitamisega, kuid püüdlen selle poole, et tulevikus jõuaks minu looming ka suurematele lavadele. Olen kusagilt kuulnud ütlust: Tants on armastus, ilu ja võlu. Tants ei vaja liigseid sõnu, tants meid seob ja ühendab, tantsule end pühendan. Olen sellega täiesti nõus. Et midagi hästi teha, peab ennast sellele südamega pühendama.
Maritte Arianne Plaado
Viluste Põhikool 9. Klass
Juhendaja: õp. Ülle Raudsaar
